Algusaastad

1924. aasta sügissemestril tekkis ühel naisüliõpilaste grupil mõte asutada uus korporatsioon.

12. oktoobril 1924. aastal toimus Tartus ametlik asutamiskoosolek, kus viibis 12 naistudengit viiest erinevast teaduskonnast. Asutajaliikmete sooviks oli kasvatada liikmeis töökust ja tõsimeelsust nii akadeemiliseks tööks kui ka hilisemas elus kodumaa tarbeks. Põhimõtetest tõsteti esile sõprus, ausus, kohusetruudus, karskus ja püsivus.

24. oktoobril 1924. aastal kinnitas tolleaegne Tartu Ülikooli valitsus arvult kolmanda naiskorporatsiooni Lembela ning värvikolmiku oranž-roheline-violetne, mis sümboliseeris lahkust-truudust-püsivust. Vahtralehtede punakollane sai selles värvikolmikus domineerivaks. Lipukiri kõlas "Constantia ad finem ducit!" ehk "Püsivus viib sihile!". Esimeseks esinaiseks sai ksv! Minna Kallas.

27. oktoobril ilmuti pärast pidulikku koosolekut uue korporatsiooni välismärkides avalikkuse ette.

Asutajaliikmed

Hilda MaikaluAnette Tomasson
Elsa Kask
Dagmar-Mathilde Rossman (Pitsar)
Gerda Rosenthal

Helmi Maldre (Külm)Heine Laas (Torim)Minna Kannelaud (Kallas)Armilde Leis (Jobson)Ludmilla Muri (Keller)

1932. aasta talvel toimus korp! Lembelas ainus teadaolev rebaselend enne okupatsiooni, mida siiski ei peeta õnnestunuks, sest kastis olevat rebast üritati visata sisse konvendi aknast, millega lõhuti konvendi vara. 

1933. aastal muudeti põhikirja ning selle tulemusena võisid korp! Lembela liikmeiks astuda ka Tartu Ülikoolis õppivad hõimurahvastest eesti keelt kõnelevad ja eestimeelsed naistudengid. Arutluse all oli ka nimemuutmine, sest  Lembela tähendust (koht, kus valitseb lahkus ja sõprus) oli pahatahtlikult tõlgendatud ebasõbralike tülinorijate poolt. Põhjalikumate kaalutluste järel otsustati siiski jääda truuks asutajate antud nimele. 

1935. aastal muudeti lipuvärve: oranž asendati heleoranžiga, mis ajapikku muutus helebeežiks. Värvide tähenduseks sai sellest alates sõprus-ausus-kohusetruudus.

1937. aastal toimus erakorraline koosolek, mille otsusega likvideeriti korp! Lembela. Põhjuseks olid majanduslikud raskused ning liikmete vähesus. Samal aastal oli Tartu Ülikooli nõukogu vastu võtnud määruse üliõpilasorganisatsioonide minimaalse liikmete arvu kohta. Samuti lõhestasid liikmeskonda peagi alanud Teise Maailmasõjaga kaasnevad pöördelised sündmused.  Kuid see ei olnud veel organisatsiooni lõpp.

1940-ndatel suleti Nõukogude võimu poolt kõik akadeemilised organisatsioonid ja muud seltsilised ühingud. Kehtestati  väga range režiim, kuid toimus nii-öelda põrandaalune tegevus. 

Rõõmsad lembelensad 1933. aastal