Okupatsiooniaastad

Kuigi korp! Lembela likvideeriti 1937. aastal jätkati kooskäimist kuni 1939. aastani. Teise maailmasõja eest põgenes Eestist 25 lembelensat Rootsi, Inglismaale, Saksamaale, Austraaliasse, Kanadasse ja USA-sse. Siberisse küüditati teadaolevalt  kolm liiget. 26. veebruaril 1944  hukkus Tartu pommitamisel üks korp! Lembela liige ja üks põgenemisel Läänemerel. Eestisse alles jäänud liikmed pidid harjuma uute oludega  ning seega oli omavaheline läbikäimine ohtlik.

1960ndatel aastatel tuli Siberist tagasi vil! Ida Inn, kelle eestvedamisel lembelensad taas kokku said. Salajased kokkusaamised toimusid "sünnipäevapeo" nimetuse all, kuid asjaosalistele oli väga täpselt teada, kelle või mille sünnipäeva tegelikult tähistati. Algul käidi koos 24. oktoobril, kuid hiljem hakati tähistama ka 1. maid kevadkommersina. Kooskäimised kestsid kuni vil! Ida traagilise surmani 1972. aastal. 

1974. aastal tähistati pidulikult  vil! Erna Sarapuu kodus Korp! Lembela 50. juubelit. Kohale tulid 17 vilistlast, nende seas ka asutajaliige vil! Ludmilla Keller. Järgmise kümne aasta jooksul suheldi aktiivselt, meenutati kunagist ülikooliaega, hoiti Lembelat au sees ja lauldi võimalusel ka vanu tudengilaule. 

1984. aastal tähistati korp! Lembela 60. juubelit  juba värvides. Selleks korraks oli välja kujunenud ka juhatus:  vil! Elvi Paas - esinaine, vil! Alice Roolaid - kirjatoimetaja ja vil! Elfriede Marran - laekur. 

Vil! Alice Roolaid valmistas igale osavõtjale olemasolevatest vahenditest värvilindid ja juhatusele särbid. Seeläbi muutus ka korp! Lembela kunagine heleoranž hoopis helebeežiks. Koosviibimisel seati üles ka väike näitus kunagisest Tartust ja korp! Lembela tegevusest. Välismaalt sõitsid kohale ka vil!! Margot Lehiste ja Gunvor Löppönen.

Korp! Lembela 60. a juubel

Viimane kokkutulek vil! Veera Saare kodus toimus 1986. aastal. Sel ajal ei osanud veel keegi arvata, et juba mõne aasta pärast hakatakse taastama endiseid akadeemilisi organisatsioone, nende seas ka korp! Lembelat.