Rebaseelu

Akadeemilistes üliõpilaskorporatsioonides on püsima jäänud ajaloolised üliõpilaselu traditsioonid ja kombed. Muuhulgas on säilinud ka rebaste staatused ja rebaseeluga seotud tavad. Rebased on korporatsioonis noorimad liikmed, millest tulenevalt on neil erinevaid kohustusi, kuid vähemalt sama palju kui mitte rohkem, on neil ka õiguseid ja hüvesid.

Kes saab astuda korporatsioon Lembela rebaseks ja kuidas seda teha?

Korporatsioon Lembela rebasteks saavad tulla eesti rahvusest (või mõnest muust soome-ugri rahvusest) naissoost üliõpilased või ülikooli juba lõpetanud vilistlased. Oluline on, et rebasekandidaat oskaks eesti keelt ja oleks eestimeelne. Ülikool, kus rebasekandidaat õpib, peab pakkuma doktoriõpet (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School). Korporatsiooni astumiseks tuleb kontakteeruda ametis oleva rebasevanemaga, kes juba täpsemalt rebasekandidaadile liikmeks astumisest räägib.

Korporatsioon Lembelasse astumisel antakse uuele liikmele rebasetekkel. Rebasetekkel on musta värvi ja sellele on vasakul küljel kinnitatud hõbedane sirkel (ehk vääntäht), kuhu on koostatud ladinakeelse lause vivat, crescat, floreat corporatio Lembela in aeternum (elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Lembela igavesti) sõnade esitähed. 

Korp! Lembela rebaseteklid

Värvitekli kandmise õigus tuleb rebasel välja teenida rebaseaja jooksul. Värvid antakse rebasele, kes on olnud oma rebaseaja jooksul (tavaliselt 2-3 semestrit) aktiivne, täitnud ära kohustuslikud ülesanded ja on oma käitumisega näidanud, et ta on värvitekli ja meie põhimõtete kandmise vääriline.  

Mis on rebaste kohustuslikud ülesanded? 

Üheks tähtsaks ülesandeks rebasele on koostada ja ette kanda rebasereferaat oma valitud teemal, mis ei haaku õpitava erialaga. 

Teiseks ülesandeks on laulude vastamine. Iga korporatsioon Lembela rebane peab oskama viite järgmist laulu peast: Eesti Vabariigi hümn, „Gaudeamus“, korporatsioon Lembela lipulaul,  „Imeline aas“ ja veel üks rebase enda lemmiklaul - leibcantus. Kolmandaks ülesandeks on rebaseeksami sooritamine, kus värvikandjad testivad rebaste üldteadmisi akadeemiliste organisatsioonide ja eelkõige korporatsioon Lembela kohta. Lisaks nendele kolmele kohustuslikule ülesandele aitavad rebased mõnikord üritusi korraldada ning on aktiivselt abiks. Aeg-ajalt paluvad värvikandjad rebastel teha ka rebaseteatrit (ehk siis näidendi mõnel etteantud teemal), kõne või mõne muu ettekande. Kõik need kogemused toovad aga palju kasu enesearenguks.

Selleks, et kõikide kohustuslike asjadega edukalt hakkama saada toimuvad iganädalased rebasetunnid, kus rebasevanema juhendamisel omandatakse põhilisi teadmisi korporatsiooni ajaloost, traditsioonidest, kodukorrast ja ka teistest akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest.  Samuti toimuvad rebastele cantustunnid (ehk laulutunnid), magister referendi tunnid (kus õpetatakse referaatide tegemist ja ettekandmist). Naiskorporatsioonides peetakse lugu ka tantsuoskusest. Seetõttu korraldame oma liikmetele, eelkõige rebastele, seltskonnatantsu kursuseid, mis üldjuhul toimuvad samuti kord nädalas. 

Rebasevanem rebastega 2012. a kommersil

Mis on rebaseks olemise eelised? 

Korporatsioonis korraldatakse oma organisatsiooni siseselt, kui ka teiste akadeemiliste organisatsioonidega koos väga palju üritusi. On kultuuriüritusi, hariduslike ettevõtmisi, meelelahutusliku laadi üritusi, sportlike tegevusi, erinevaid võistluseid kuid ka näiteks balle, vastuvõtte jne. Võib kindel olla, et tegevust jätkub igale maitsele ja põhimõtteliselt leiab tegevust igaks õhtuks. Rebastel on üritustest osavõtmine tihti soodushinnaga või üldse tasuta. Samuti kannavad värvikandjad rebaste eest hoolt, kui on vaja organiseerida näiteks transporti või majutust üritusele, mis toimub väljaspool kodulinna või riigi piire. Ehk siis kehtib tõde, et vanemad liikmed hoolitsevad nooremate eest.

Üritustest olulisem hüve on siiski see, et korporatsioonist saab väga palju uusi sõpru ja tuttavaid. Oluline on siinkohal märkida, et korporatsiooni liikmelisus on igavene – ehk siis need uute sõprade ja tuttavatega jäetakse omavahel suhtlema ka pärast ülikooliaastaid. Samuti on oluline see, et organisatsioonis, kus põhiväärtuseks on sõrpus, leiab alati üksteiselt tuge. 

Lisaks uutele sõpradele, leiab korporatsioonist sõna otseses mõttes ka uue perekonna. Rebane valib endale korporatsiooniga liitumisel akadeemilise ema, kellest saab tema mentor ja hea sõber kogu eluks. Akadeemiline ema valib rebasele akadeemilise isa (rebasele jääb isa saladuseks kuna värvide saamiseni). Mõlemal liikmel, nii akadeemilisel emal kui ka akadeemilisel isal, kujuneb rebasega tugev sõprusside, mis jääb kestma ka pärast rebaseaja lõppemist. Samuti saavad neist ühed lähedasemad sõbrad ka väljaspool korporatsiooni. 

Akadeemiline perekond

Akadeemiline perekond

Rebastel omavahel on samuti väga põnevaid ühistegevusi. Käiakse koos ka värvikandjate teadmata ja korraldatakse omakeskis üritusi. Rebaseid ühendab ka rebastelend, mis on keeruka sisuga ettevõtmine, mille õnnestumise korral saavad rebastest värvikandjad ilma, et nad peaksid kohustuslike ülesandeid ära tegema. Rebastelennu idee seisnebki rebaste koostöö soodustamises ja meeskonnatöö oskuste arendamises.  

Rebaselend

Rebastelennul

Rebaseaeg on korporatsioonis väga meeleolukas aeg. See pakub palju erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks, enesearenguks ja silmaringi laiendamiseks. On tihti olukordi, kui rebased ei tahagi värvikandjaks saada, sest rebaseaeg on olnud lihtsalt nii tore. Küll aga on ka värvikandja staatusel omad võlud ja võimalused, mida kunagi siiski proovida tasub.